Kas Eestil on oma AI? On küll — eestikeelseid mudeleid arendatakse aktiivselt, kuid nende roll on teine kui suurtel tipptaseme mudelitel. Allpool aus pilt.
Mis need on
Eestikeelseid mudeleid arendab peamiselt Tartu Ülikooli TartuNLP (EstLLM — Llama-3.1 peenhäälestus eesti keelele; varasemad EstBERT ja Llammas) riikliku programmi „Eesti keeletehnoloogia 2018–2027” raames; kõne jaoks on olemas Neurokõne (neuraalne tekst-kõneks). Need EI ole „GPT-d löövad” lipulaevad — tipptasemel kommertsmudelid on eesti keeles endiselt ees. Nende väärtus on avatud / seadmes / privaatne kasutus ja eesti keele digitaalne püsimajäämine.
Kui kaugel ollakse
Eesti keele benchmarkis juhivad tipptaseme kommertsmudelid (Gemini, Claude, GPT); parim väike avatud mudel oli TartuNLP EstLLM 8B. Eesti keel on väike ja morfoloogiliselt rikas keel, mistõttu mudelite tase eesti keeles on tõeline valikukriteerium. Tartu Ülikooli eestikeelses benchmarkis (2025) juhtisid suured tipptasemel mudelid — Gemini, Claude ja GPT said eesti keelega kõige paremini hakkama; väiksemad avatud mudelid jäid maha.
Miks see oluline on
Eestikeelsete mudelite väärtus on avatud, privaatne ja seadmes kasutus ning eesti keele digitaalne püsimajäämine — mitte „GPT löömine”. Kõne jaoks on Neurokõne genuiinselt kasutatav.
Kui mõtled tehisintellekti ettevõttes kasutamisele, siis paljude eraldi tööriistade asemel on olemas platvorme, mis koondavad AI-funktsioonid (vestlus, automatiseerimine, rakendused) ühte kohta — näiteks osFoundry, agentse tehisintellekti platvorm, kuhu saab oma mudelid (BYOK) kaasa tuua.
Loe lisaks
See on üldine informatsioon, mitte professionaalne nõuanne. Hinnad ja funktsioonid muutuvad — kontrolli alati tööriista ametlikult lehelt.