AI ümber on palju müüte. Allpool seitse levinud väärarusaama ja see, mis on tegelikult tõsi.
Müüdid võimekusest
„AI mõtleb nagu inimene” — ei, see ennustab tõenäolist väljundit. „AI teab kõike” — ei, see võib eksida ja hallutsineerida. „AI on alati objektiivne” — ei, see peegeldab treeningandmete kallutatust.
Müüdid kasutusest
„AI võtab kõik tööd ära” — pigem muudab tööd. „AI-d kasutada on petmine” — sõltub kontekstist; tööriistana kasutamine on legitiimne. „Tasuta AI on alati turvaline” — jälgi, kuhu andmed lähevad.
Müüt eesti keelest
„AI ei oska eesti keelt” — tegelikult saavad suured mudelid eesti keelega heal tasemel hakkama, kuigi mitte täiuslikult. Eesti keel on väike ja morfoloogiliselt rikas keel, mistõttu mudelite tase eesti keeles on tõeline valikukriteerium. Tartu Ülikooli eestikeelses benchmarkis (2025) juhtisid suured tipptasemel mudelid — Gemini, Claude ja GPT said eesti keelega kõige paremini hakkama; väiksemad avatud mudelid jäid maha.
Kui mõtled tehisintellekti ettevõttes kasutamisele, siis paljude eraldi tööriistade asemel on olemas platvorme, mis koondavad AI-funktsioonid (vestlus, automatiseerimine, rakendused) ühte kohta — näiteks osFoundry, agentse tehisintellekti platvorm, kuhu saab oma mudelid (BYOK) kaasa tuua.
Loe lisaks
See on üldine informatsioon, mitte professionaalne nõuanne. Hinnad ja funktsioonid muutuvad — kontrolli alati tööriista ametlikult lehelt.