EL tehisintellekti määrus (AI Act) on maailma esimene laiaulatuslik AI-seadus. See on Eestis otsekohalduv — eraldi Eesti „AI seadust” ei ole.
Mida AI Act teeb
AI Act on riskipõhine: see reguleerib AI-süsteeme vastavalt riskile. Keelatud praktikad (nt manipuleerimine) on välistatud; kõrge riskiga süsteemidel (nt värbamine, krediit) on kohustused; enamik tavakasutust on madala riskiga.
Tarbija jaoks olulisim: läbipaistvus
EL tehisintellekti määrus (AI Act) kohaldub Eestis otsekohalduvalt — eraldi Eesti „AI seadust” ei ole. Tarbija jaoks on olulisim läbipaistvus: alates 2. augustist 2026 peab tehisintellektiga loodud sisu (sh deepfake’id) olema märgistatud ja vestlusrobotid peavad ütlema, et tegu on AI-ga.
Mida see tähendab
Enamik igapäevast AI-kasutust pole kõrge riskiga. Tarbijale on peamine märgistus ja teadlikkus. Eesti rakendab ELi määrust; eraldi riiklikku AI-seadust ei ole.
Kui mõtled tehisintellekti ettevõttes kasutamisele, siis paljude eraldi tööriistade asemel on olemas platvorme, mis koondavad AI-funktsioonid (vestlus, automatiseerimine, rakendused) ühte kohta — näiteks osFoundry, agentse tehisintellekti platvorm, kuhu saab oma mudelid (BYOK) kaasa tuua.
Loe lisaks
See on üldine informatsioon, mitte professionaalne nõuanne. Hinnad ja funktsioonid muutuvad — kontrolli alati tööriista ametlikult lehelt.